“Teise maailmasõja ajal jagatud Oscari kujud olid puidust, kuna metalli nappis.”
“Piilupart Donaldi koomiksid on Soomes keelatud, kuna Donaldil ei ole pükse.”
“Jaanalinnud võivad joosta kiiremini kui hobused.”
“3,9% naistest ei kanna aluspesu.”
“Kärbse keskmine lennukiirus on 7,3 km/h.”
“Delfiinid ja inimesed on ainsad imetajad, kes seksivad naudingu pärast.”
“Hinnanguliselt 0,7% maailma rahvastikust on samal ajahetkel purjus.”
Naljakad Faktid, Naljad.
25 December 2008
05 February 2007
TTÜ Esimise semestri kogemused ITK inimese pilguga
Sisseastumine
Sisseastumine toimus läbi SAISi (Sisseastumise Infosüsteem). Alguses oli vaja täita avaldus SAISis ja siis minna kohale. Miks ma pean kohale minema? Kas SAISi idee ei ole selles, et inimesed ei pea kohale minema? Mäletan, et tekkis probleem sellega, et minu ITK keskmine hinne ei olnud millegi pärast imporditud ja selle tõttu ma ei saanud avaldust internetis lõpuni täita.
Läksime Maxiga kohale. Hoolikalt jälgisime rebase rada, mis viis meid 6ndasse korpusesse. Sama rebase raja ääres prooviti meile SEB ISICut pähe määrida, 5 sammu pärast pakuti juba NnPõnNKaa roti kaarti.
Läksime mingisse ruumi, kus olid inimesed, kes tegelevad sisseastumisega. Andsin dokumendi ja ITK diplomi, ütlesin et "informaatika" eriala. Tsikk hakkas avaldust täitma ja umbes 5 minuti pärast ütles, et ma ei saa kandideerida riigieelarvelisele kohale, kuna ma olen juba õppinud riigieelarvelisel kohal. Ma ütlesin, et ikka saan, sest eriala on ju sama - enne oli IT ja nüüd informaatika. Lõpus ma kogemata ütlesin, et astun magistrisse. Siis ta sai kohe aru milles probleem on. Seal, kuhu meie Mäksiga olime läinud, olid sisseastumised bakassse.
Läksim otsima magistrisse sisseastumist, seal läks asi õnneks sujuvalt ja mingit probleemi ei tekkinud.
TTÜ ÕIS on kiviaegne võrreldes ITK ÕISiga. Mul läks päris tükk aega, enne kui ma sain aru kuidas ainete deklareerimine käib. Lõpus ikka ajasin asjad sassi, deklareeritud ained läksid valedesse moodulitesse jne.
Infosüsteemide strateegiline analüüs
Aine nimetus oli juba jube asjalik. Tegelikult koosnes aine ühe suure ja mõttetu projekti kirjutamisest...aga samas selle eest sai 5AP.
Käisin esimeses loengus, kus kiriku häälega õps ütles kuld lause "TTÜ ÕIS on kõige suurem infosüsteem, mis ta on näinud". Selle peale ma võiks kohe öelda, et järelikult ta ei ole üldse midagi näinud.
Terve semester proovisin õigel ajal saata mingit mõttetut wordi dokumenti - vahepeal see õnnestus, vahepeal mitte.
Eksamil tahtis ta personaalselt rääkida igaühega. Kuna ma olin õigel eksami ajal Slovakkias, siis ta pakkus mulle alternatiivse aja, mis on täitsa "nice". Läksin õigel ajal kohale. Tema ruumi ees seisis suur järjekord, istusin ja küsisin kes viimane on. Minu ees oli 5-6 inimest ja järjekord eriti ei liikunud. Kuulasin mida inimesed rääkisid ja jube rebase hais tuli neil suust. Küsisin mis ainet nad teevad. Selgus et mitte seda, mida mina teen. Kuna WIFI TTÜ IT majas eriti ei levi, siis läksin alla vaatama maili, kas ikka istun õige ruumi ees. Selgus et ruum oli ikka õige, läksin neljandale korrusele tagasi. Seekord läksin kohe uksest sisse ja minu õps istus täiesti üksi seal. Ütlesin, et tegelikult tulin õigel ajal aga proovisin viisakas olla ja oodata enda järjekorda.
Õps hakkas minu tööd vaatama. Ütles, et diagrammid on veic liiga detailsed. Siis ma hakkasin talle seletama, kui kinni ma olen enda progemise mõtlemises....ja bla, bla. Iga diagrammi kohta ta kommenteeris, et see on ikka valesti. Mina samal ajal mõtlesin: "Krt, mina küll ei viitsi neid ümber teha". Lõpus küsisin tema käest palju minu töö väärt on. Ta ütles, et 2. Mulle 2 kindlasti ei sobinud, hakkasin targa näoga diplomaatiliselt paremat hinnet välja kauplema. Tema ütles, et kui diagrammid korda teeksin, siis ta paneks 4. Selle peale ma hakkasin seletama, et mul ei olnud "rational rosi" ja teglikult ma nüüd sain aru miks need diagrammid valed on ja oskan neid parandada. Peale 5 minutit diplomaatiat sain selle, mille järele läksin.
Tarkvara kvaliteet ja standardid
Aine oli suht asjalik, aine praks oli asjalik ka. Imelik oli see, et pooled inimesed kes praksis käisid olid venelased ja grupitöö presenteerimise ajal rääkisid vene keeles. Kuidas eestlased peaks nendest aru saama? See tundus mulle küll väga imelik.
TTÜ kodutöö tähtajad on minu jaoks segased. Mõnes aines tähendab "8ks õppenädalaks"seda, et viimane esitamise päev on pühapäev, teises aines tähendab see sellel nädalal toimuva loengu päeva. Tarkvara kvaliteedi aines ajasin ma need tähtajad segamini. Aga samas praksi õps oli vastutulelik ja ei võtnud punkte pooleks.
Aine eksamile registreerimisest oli tehtud blogi, kuhu sai lisada kommentaar sobiva aja alla - väga innovaatiline, lihtne ja geniaalne lähenemine :)
Mängude ja virtuaalkeskkondade programmeerimine
Alguses olin sellest ainest suures vaimustuses. Mõtlesin, et saan DirectX ja OpenGL selgeks. See oli minu elu esimene loeng TTÜs, kus magistriõppes Ph. D. kraadiga inimene seletas, kuidas GameMakerit kasutada.
Kahjuks aine GameMakerist ja Flashist kaugemale ei läinud. Nagu ma aru sain, siis seda ainet deklareeris 9 inimest, kohal ei käinud keegi.
Visuaal Programmeerimine
Loengus viibisin täpselt 15 minutit terve semestri jooksul. Kogu kursus räägiti Visal Basic punkt NETist ja eksamil oli vaja teha VB.NET proge. Mulle ei ole kunagi istunud VB süntaks, sellepärast hakkasin kohe kauplema, et saaksin teha eksami C#. Õnneks õps lubas mul seda teha.
Eksamil oli vaja kirjutada suht mõttetu proge nimega "E-Grill". Asi pidi koosnema 5 aknast - üks kust saaks grilli tellida, teine, kus grilli mees sai liha hinda vahetada, kolmas aken oli ahju aken, mille peal oli nupp, kas panna liha peale või võtta ära, neljandas aknas jooksis reklaam, ühesõnaga tüüüüüüütu. Hakkasin tegema, kahe tunni pärast sain aru, et enam ei jaksa nii mõttetut asja lõpuni teha. Kutsusin õpsi ja seletasin, kuidas tegin ja ütlesin, et enam ei viitsi. Alguses ta tegi imeliku näo ja ütles, et nii päris ei saa, siis läks kuskile mingiks ajaks ära. Pärast tuli tagasi ja ütles: "Noh okei, progenda sa nagunii oskad". Sain enda 5 kätte ja läksin ära.
Võrgurakendused II
Sama aine brandi all on Henn Sarv mulle ITK-s loengut andnud. Kuna esimene kõrgharidus + magister peavad andma kahepeale kokku 200 AP ja ITKst on mul olemas 120.5 AP, siis ma ei aineid üle kanda.
Võtsin selle aine ja mõtlesin, et midagi juurde see nagunii ei anna. Loengus käisin jälle aint ühe korra. Sama loeng lõpetati 15 minutit peale algust, kuna räigelt suur kiviajast projektor kronkreetselt andis otsad - asjast tuli tumedat värvi tossu välja.
Aine oli pm AXIS veebiteenustest ja JMS tehnoloogiast. Viimase kodutöö tegemisel sai valida kas teha karmim variant ja saada eksamist vabastus või veic lihtsam ja teha eksam. Mina valisin karmima ja lisaks esitasin 2 nädalat varem, lihtsalt selle pärast, et asi tundus põnev. Õps pani maks punktid ja enne minu äraminekut ütles: "Kui on soov neic asju teha päris elus, siis võib meie firmasse tööle tulla". Selle peale ma tänasin teda ja vastasin diplomaatiliselt, et kahjuks on juba hea koht olemas.
Rakendus arhitektuurid II
Aine nimetus tundus asjalik ja põnev. Loengusse jõudsin ühe korra. Loengus räägiti väga targalt ja hästi kiiresti, kasutati hästi palju erinevad trendi lühendid nagu: MVC, SOA, AJAX, ORM jne. Väga sügavaks jutt kahjuks ei läinud.
Otsustasin, et ühest loengust piisab. Läksin õpsi juurde seletama enda probleemi -kursuse sisu on väga tuttav, aine eriti midagi juurde ei annaks, aga ainepunkti võtaksin hea meelega. Pakkusin talle tutvuda minu IT Kolledzi diplomitööga ja seda hinnates panna samal ajal eksami hinne ka ära...igaks juhuks. Talle tundus minu jutt liiga konkreetne ja otsekohene. Ta pakkus mulle teha presentatsiooni mingist tehnoloogiast, et teised saaks mulle eksami hinde panemisest kasu. Ka mulle tundus see mõistlik.
Peale 3 kuulist pausi otsutasin kirjutada õpsile, et nüüd just praegu tekkis soov ja julgus teha presentatsioon Microsoft Biztalk 2006 teemal. Õnneks talle meeldis minu idee ja ta lubas mulle anda tüki enda loengust. Lisaks palus, et ma teeks 4 A4 lehest väikse Biztalk tutvustuse. Mõistlik.
Selle "Wordi" dokumendi kokkupanemise tähtajaks oli sess, muidugi ma tegin seda sessi kõige viimasel töönädalal. Üks kord kirjutasin, null korda lugesin, andsin Angile korrigeerida ja lõpuks saatsin ära. Sain vastuse umbes 30 minuti pärast, mis oli väga lahe tglt :).
Õps ütles, et ma pean tellima nüüd eksami lehe. Mina kui värske TTÜ rebane, pole elu sees kuulnud eksami lehest ega sellest, et seda tuleb tellida. Saatsin küsimuse, et kuidas see tellimise protsess käib ja kas saab seda teha e-maili teel. Vastuses sain teada, et tuleb ikka kohale tulla ja eksami leht toast IT-139 küsida.
Läksin kohale. Loomulikult esimene kord läksin tuppa IT-136, kust mind väga viisakalt saadeti õigesse tuppa. Õiges toas istus suht vana naisterahvas. Ütlesin, et tulen sellise asja pärast nagu eksami leht. Andis lehe. Mina küsisin pastaka. Kirjutasin tabelisse enda nime ja matrikli numbri (enne kooli minekut igaks juhuks vaatasin GMailis, mis matrikli number mul on ja panin selle paberi peale kirja). Andsin ära. Mind vaadati nagu ma oleks loll ega oskaks midagi:
- Kas te ei oska eksami lehte täita?
- Mis asja?
- Mis kursusel te õpite?
- Magistris esimene
- Oiiiii....3 aastat oled koolis käinud ja ei tea kuidas eksami lehte täita?
- Miks ma peaks teadma? Ma olen teises, veic rohkem IT alal arenenud koolis õppinud, kus paberimajandus oli minimaalne.
- Et ikka kõrgharidusega inimene aga ei oska täita paberit....bla...bla
Täitsin lõpuni ära, küsisin, et kas ma peaks enda kõrghardusega peast teadma aine koodi, mille eksamit ma tahan teha. Küsiti kus ma õpin? Ma vastasin, et TTÜs. Õige vastus oli "TTÜ INFORMAATIKAINSTITUUT". Näpuga näidati raamatu suunas, kus on olemas kõik TTÜ õppekavad ja kõik ained, mis nendes õppekavades on.
Võtsin raamatu, hakkasin sirvima. Mõtlesin et sealt ma küll mitte midagi ei leia. Õnneks vedas ja leidsin suht kohe. Kirjutasin paberi peale, andsin paberi ära. Hakkasin ära minema. Öeldi, et kuhu ma kiirustan ja anti paber tagasi, lisati, et see paber tuleb nüüd viia dekanaati.
Dekanaat oli loomikult lõuna pausil, sest ma tulin kooli kaheteisti paiku. Testisin kõiki 3 ust - kõik olid kinni. Ei olnud midagi teha, pidin tulema 13:30 tagasi.
Tulin 13:20 tagasi, õnneks oli uks lahti. Tädi samal ajal rääkis telefoniga. Võttis minu paberi, vaatas üle, samal ajal telefoni toru oli käes ja torust oli kuulda kellegi seletamise häält. Näitas, et on ok ja mina läksin ära.
ITK oli ikka hea kool, selliseid protsessid ei võtnud üldse aega.
Kirjutan seda posti juba 2 nädalat, juba uus semester hakkas pihta, esimesel nädal proovin käia koolis, vaadata mis aines on mõtet käia ja mis aines sellest mingit kasu ei ole.
Andmebaasi võrguliidesed
Loeng oli kuuendas korpuses, otsisin ruumi päris tükk aega, lõpuks leidsin. Loomulikult jäin hiljaks. Klass oli suht täis, ainuke vaba koht oli esimeses pingis. Samal hetkel kui minu perse maandus tooli peale, tekkis dialoog õpsiga:
- Kas te tulite testi tegema?
- Ahmmmm.....mis aine siin on?
Peaaegu terve ruum hakkas vaikselt naerma.
- Andmebaasi võrguliidesed.
- Sobib.
- Et siis teete testi?
- Nooo Okei...
Ta andis mulle mingi ülessande, küsisin mis ma sellega teen ja miks see vajalik on. Ta vastas, et tuleb paberi peal programmeerida. Mulle tundus see paberi peal progemine suht mõttetu. Vaatasin ülesannet, hakkasin midagi kirjutama. Paari minuti pärast tulid järgmised paberid. Selgus, et seal pean ma programmi koodile lisama kommentaarid. Tegin seda. Lõpus sain teada, et testi idee on selgitada, kes oskab ja kes ei oska. Kes oskavad saavad kohe eksamile minna. Täitsa õige ja konkreetne suhtumine, mulle selline sobib :)
Parool
Juba esimese semesteri alguses kadus mul ÕISi parool. Tegelikult oli ta vana läpaka sees (mis ma kogemata viskasin vastu põrandat), aga selleks, et seda parooli sealt saada läheks rohkem aega kui minna kooli ja küsida uus.......NOT.
Käisin dekanaadis, öeldi, et dekaat sellega ei tegele, vaid TTÜ tuba II-220 vastutab selle eest. Läksin sinna ja alles siis sain aru, et teine korpus on ju remondis. Tulin tagasi tööle. Saatsin e-maili dekanaati seletusega, et ma ei oska "enda" koolis navigeerida. Vastuseks sain, et tuba 220 teises korpuses eksisteerib ja sinna saab ainult läbi karuperse minnes. Kui ei oska, siis pean valvuri käest küsima.
Järgmine päev küsisin valvuri käest kuidas ma läbi karuperse saaks tuppa 220. Seletati. Sain isegi aru. Leidsin.
Asutusin uksest sisse, kurtsin, et olen loll ja parool läks kaduma, viskasin oma juhiloa, et tädi saaks minu isiklikkust kontrollida. Vastu sain sellise pilgu, et mis asja ma talle toppin? Küsis minu matrikli numbrit. Seekord ma oskasin seda vastata. Tädi hakkas paberi peale kirjutama midagi. Ma küsisin, et mis minu uueks parooliks saab. Öeldi umbes: "Mis asja? Mina ise neid paroole ei näe. Ma pean selle paberi IT osakonda viima, et nad muudaks parooli. Tule homme tagasi, siis saad uue parooli kätte". Krt, ma ei kujuta ette, mis kuradi INFOSÜSTEEM seal taga võib olla, et parooli muutmine peab minema läbi mitme isiku ja võtab nii palju aega.
Ma arvan, et ITKas võtaks see protsess minul 30 minutit aega. Sellest läheks 29 minutit Reinu ja Pillega jutu ajamise peale.
Kokkuvõte
1) ITK on maailma parim kool
2) TTÜ protsessid ei lähe kunagi paremaks, nii on olnud, miks seda muuta?
3) Üldiselt õpsid on mõistlikud
4) Eksamil tuleb vahest kaubelda
5) Ained eriti juurde ei anna, käin paberi pärast
P.S. kirjutasin pikalt ja laialt just neile ITK inimestele, kes plaanivad minna TTÜsse peale ITK lõpetamist.
P.P.S kogu see jutt on minu tõlgendus asjadest ega pruugi teistele niimoodi tunduda
P.P.P.S jätke enda kommentaar ka :)
Sisseastumine toimus läbi SAISi (Sisseastumise Infosüsteem). Alguses oli vaja täita avaldus SAISis ja siis minna kohale. Miks ma pean kohale minema? Kas SAISi idee ei ole selles, et inimesed ei pea kohale minema? Mäletan, et tekkis probleem sellega, et minu ITK keskmine hinne ei olnud millegi pärast imporditud ja selle tõttu ma ei saanud avaldust internetis lõpuni täita.
Läksime Maxiga kohale. Hoolikalt jälgisime rebase rada, mis viis meid 6ndasse korpusesse. Sama rebase raja ääres prooviti meile SEB ISICut pähe määrida, 5 sammu pärast pakuti juba NnPõnNKaa roti kaarti.
Läksime mingisse ruumi, kus olid inimesed, kes tegelevad sisseastumisega. Andsin dokumendi ja ITK diplomi, ütlesin et "informaatika" eriala. Tsikk hakkas avaldust täitma ja umbes 5 minuti pärast ütles, et ma ei saa kandideerida riigieelarvelisele kohale, kuna ma olen juba õppinud riigieelarvelisel kohal. Ma ütlesin, et ikka saan, sest eriala on ju sama - enne oli IT ja nüüd informaatika. Lõpus ma kogemata ütlesin, et astun magistrisse. Siis ta sai kohe aru milles probleem on. Seal, kuhu meie Mäksiga olime läinud, olid sisseastumised bakassse.
Läksim otsima magistrisse sisseastumist, seal läks asi õnneks sujuvalt ja mingit probleemi ei tekkinud.
TTÜ ÕIS on kiviaegne võrreldes ITK ÕISiga. Mul läks päris tükk aega, enne kui ma sain aru kuidas ainete deklareerimine käib. Lõpus ikka ajasin asjad sassi, deklareeritud ained läksid valedesse moodulitesse jne.
Infosüsteemide strateegiline analüüs
Aine nimetus oli juba jube asjalik. Tegelikult koosnes aine ühe suure ja mõttetu projekti kirjutamisest...aga samas selle eest sai 5AP.
Käisin esimeses loengus, kus kiriku häälega õps ütles kuld lause "TTÜ ÕIS on kõige suurem infosüsteem, mis ta on näinud". Selle peale ma võiks kohe öelda, et järelikult ta ei ole üldse midagi näinud.
Terve semester proovisin õigel ajal saata mingit mõttetut wordi dokumenti - vahepeal see õnnestus, vahepeal mitte.
Eksamil tahtis ta personaalselt rääkida igaühega. Kuna ma olin õigel eksami ajal Slovakkias, siis ta pakkus mulle alternatiivse aja, mis on täitsa "nice". Läksin õigel ajal kohale. Tema ruumi ees seisis suur järjekord, istusin ja küsisin kes viimane on. Minu ees oli 5-6 inimest ja järjekord eriti ei liikunud. Kuulasin mida inimesed rääkisid ja jube rebase hais tuli neil suust. Küsisin mis ainet nad teevad. Selgus et mitte seda, mida mina teen. Kuna WIFI TTÜ IT majas eriti ei levi, siis läksin alla vaatama maili, kas ikka istun õige ruumi ees. Selgus et ruum oli ikka õige, läksin neljandale korrusele tagasi. Seekord läksin kohe uksest sisse ja minu õps istus täiesti üksi seal. Ütlesin, et tegelikult tulin õigel ajal aga proovisin viisakas olla ja oodata enda järjekorda.
Õps hakkas minu tööd vaatama. Ütles, et diagrammid on veic liiga detailsed. Siis ma hakkasin talle seletama, kui kinni ma olen enda progemise mõtlemises....ja bla, bla. Iga diagrammi kohta ta kommenteeris, et see on ikka valesti. Mina samal ajal mõtlesin: "Krt, mina küll ei viitsi neid ümber teha". Lõpus küsisin tema käest palju minu töö väärt on. Ta ütles, et 2. Mulle 2 kindlasti ei sobinud, hakkasin targa näoga diplomaatiliselt paremat hinnet välja kauplema. Tema ütles, et kui diagrammid korda teeksin, siis ta paneks 4. Selle peale ma hakkasin seletama, et mul ei olnud "rational rosi" ja teglikult ma nüüd sain aru miks need diagrammid valed on ja oskan neid parandada. Peale 5 minutit diplomaatiat sain selle, mille järele läksin.
Tarkvara kvaliteet ja standardid
Aine oli suht asjalik, aine praks oli asjalik ka. Imelik oli see, et pooled inimesed kes praksis käisid olid venelased ja grupitöö presenteerimise ajal rääkisid vene keeles. Kuidas eestlased peaks nendest aru saama? See tundus mulle küll väga imelik.
TTÜ kodutöö tähtajad on minu jaoks segased. Mõnes aines tähendab "8ks õppenädalaks"seda, et viimane esitamise päev on pühapäev, teises aines tähendab see sellel nädalal toimuva loengu päeva. Tarkvara kvaliteedi aines ajasin ma need tähtajad segamini. Aga samas praksi õps oli vastutulelik ja ei võtnud punkte pooleks.
Aine eksamile registreerimisest oli tehtud blogi, kuhu sai lisada kommentaar sobiva aja alla - väga innovaatiline, lihtne ja geniaalne lähenemine :)
Mängude ja virtuaalkeskkondade programmeerimine
Alguses olin sellest ainest suures vaimustuses. Mõtlesin, et saan DirectX ja OpenGL selgeks. See oli minu elu esimene loeng TTÜs, kus magistriõppes Ph. D. kraadiga inimene seletas, kuidas GameMakerit kasutada.
Kahjuks aine GameMakerist ja Flashist kaugemale ei läinud. Nagu ma aru sain, siis seda ainet deklareeris 9 inimest, kohal ei käinud keegi.
Visuaal Programmeerimine
Loengus viibisin täpselt 15 minutit terve semestri jooksul. Kogu kursus räägiti Visal Basic punkt NETist ja eksamil oli vaja teha VB.NET proge. Mulle ei ole kunagi istunud VB süntaks, sellepärast hakkasin kohe kauplema, et saaksin teha eksami C#. Õnneks õps lubas mul seda teha.
Eksamil oli vaja kirjutada suht mõttetu proge nimega "E-Grill". Asi pidi koosnema 5 aknast - üks kust saaks grilli tellida, teine, kus grilli mees sai liha hinda vahetada, kolmas aken oli ahju aken, mille peal oli nupp, kas panna liha peale või võtta ära, neljandas aknas jooksis reklaam, ühesõnaga tüüüüüüütu. Hakkasin tegema, kahe tunni pärast sain aru, et enam ei jaksa nii mõttetut asja lõpuni teha. Kutsusin õpsi ja seletasin, kuidas tegin ja ütlesin, et enam ei viitsi. Alguses ta tegi imeliku näo ja ütles, et nii päris ei saa, siis läks kuskile mingiks ajaks ära. Pärast tuli tagasi ja ütles: "Noh okei, progenda sa nagunii oskad". Sain enda 5 kätte ja läksin ära.
Võrgurakendused II
Sama aine brandi all on Henn Sarv mulle ITK-s loengut andnud. Kuna esimene kõrgharidus + magister peavad andma kahepeale kokku 200 AP ja ITKst on mul olemas 120.5 AP, siis ma ei aineid üle kanda.
Võtsin selle aine ja mõtlesin, et midagi juurde see nagunii ei anna. Loengus käisin jälle aint ühe korra. Sama loeng lõpetati 15 minutit peale algust, kuna räigelt suur kiviajast projektor kronkreetselt andis otsad - asjast tuli tumedat värvi tossu välja.
Aine oli pm AXIS veebiteenustest ja JMS tehnoloogiast. Viimase kodutöö tegemisel sai valida kas teha karmim variant ja saada eksamist vabastus või veic lihtsam ja teha eksam. Mina valisin karmima ja lisaks esitasin 2 nädalat varem, lihtsalt selle pärast, et asi tundus põnev. Õps pani maks punktid ja enne minu äraminekut ütles: "Kui on soov neic asju teha päris elus, siis võib meie firmasse tööle tulla". Selle peale ma tänasin teda ja vastasin diplomaatiliselt, et kahjuks on juba hea koht olemas.
Rakendus arhitektuurid II
Aine nimetus tundus asjalik ja põnev. Loengusse jõudsin ühe korra. Loengus räägiti väga targalt ja hästi kiiresti, kasutati hästi palju erinevad trendi lühendid nagu: MVC, SOA, AJAX, ORM jne. Väga sügavaks jutt kahjuks ei läinud.
Otsustasin, et ühest loengust piisab. Läksin õpsi juurde seletama enda probleemi -kursuse sisu on väga tuttav, aine eriti midagi juurde ei annaks, aga ainepunkti võtaksin hea meelega. Pakkusin talle tutvuda minu IT Kolledzi diplomitööga ja seda hinnates panna samal ajal eksami hinne ka ära...igaks juhuks. Talle tundus minu jutt liiga konkreetne ja otsekohene. Ta pakkus mulle teha presentatsiooni mingist tehnoloogiast, et teised saaks mulle eksami hinde panemisest kasu. Ka mulle tundus see mõistlik.
Peale 3 kuulist pausi otsutasin kirjutada õpsile, et nüüd just praegu tekkis soov ja julgus teha presentatsioon Microsoft Biztalk 2006 teemal. Õnneks talle meeldis minu idee ja ta lubas mulle anda tüki enda loengust. Lisaks palus, et ma teeks 4 A4 lehest väikse Biztalk tutvustuse. Mõistlik.
Selle "Wordi" dokumendi kokkupanemise tähtajaks oli sess, muidugi ma tegin seda sessi kõige viimasel töönädalal. Üks kord kirjutasin, null korda lugesin, andsin Angile korrigeerida ja lõpuks saatsin ära. Sain vastuse umbes 30 minuti pärast, mis oli väga lahe tglt :).
Õps ütles, et ma pean tellima nüüd eksami lehe. Mina kui värske TTÜ rebane, pole elu sees kuulnud eksami lehest ega sellest, et seda tuleb tellida. Saatsin küsimuse, et kuidas see tellimise protsess käib ja kas saab seda teha e-maili teel. Vastuses sain teada, et tuleb ikka kohale tulla ja eksami leht toast IT-139 küsida.
Läksin kohale. Loomulikult esimene kord läksin tuppa IT-136, kust mind väga viisakalt saadeti õigesse tuppa. Õiges toas istus suht vana naisterahvas. Ütlesin, et tulen sellise asja pärast nagu eksami leht. Andis lehe. Mina küsisin pastaka. Kirjutasin tabelisse enda nime ja matrikli numbri (enne kooli minekut igaks juhuks vaatasin GMailis, mis matrikli number mul on ja panin selle paberi peale kirja). Andsin ära. Mind vaadati nagu ma oleks loll ega oskaks midagi:
- Kas te ei oska eksami lehte täita?
- Mis asja?
- Mis kursusel te õpite?
- Magistris esimene
- Oiiiii....3 aastat oled koolis käinud ja ei tea kuidas eksami lehte täita?
- Miks ma peaks teadma? Ma olen teises, veic rohkem IT alal arenenud koolis õppinud, kus paberimajandus oli minimaalne.
- Et ikka kõrgharidusega inimene aga ei oska täita paberit....bla...bla
Täitsin lõpuni ära, küsisin, et kas ma peaks enda kõrghardusega peast teadma aine koodi, mille eksamit ma tahan teha. Küsiti kus ma õpin? Ma vastasin, et TTÜs. Õige vastus oli "TTÜ INFORMAATIKAINSTITUUT". Näpuga näidati raamatu suunas, kus on olemas kõik TTÜ õppekavad ja kõik ained, mis nendes õppekavades on.
Võtsin raamatu, hakkasin sirvima. Mõtlesin et sealt ma küll mitte midagi ei leia. Õnneks vedas ja leidsin suht kohe. Kirjutasin paberi peale, andsin paberi ära. Hakkasin ära minema. Öeldi, et kuhu ma kiirustan ja anti paber tagasi, lisati, et see paber tuleb nüüd viia dekanaati.
Dekanaat oli loomikult lõuna pausil, sest ma tulin kooli kaheteisti paiku. Testisin kõiki 3 ust - kõik olid kinni. Ei olnud midagi teha, pidin tulema 13:30 tagasi.
Tulin 13:20 tagasi, õnneks oli uks lahti. Tädi samal ajal rääkis telefoniga. Võttis minu paberi, vaatas üle, samal ajal telefoni toru oli käes ja torust oli kuulda kellegi seletamise häält. Näitas, et on ok ja mina läksin ära.
ITK oli ikka hea kool, selliseid protsessid ei võtnud üldse aega.
Kirjutan seda posti juba 2 nädalat, juba uus semester hakkas pihta, esimesel nädal proovin käia koolis, vaadata mis aines on mõtet käia ja mis aines sellest mingit kasu ei ole.
Andmebaasi võrguliidesed
Loeng oli kuuendas korpuses, otsisin ruumi päris tükk aega, lõpuks leidsin. Loomulikult jäin hiljaks. Klass oli suht täis, ainuke vaba koht oli esimeses pingis. Samal hetkel kui minu perse maandus tooli peale, tekkis dialoog õpsiga:
- Kas te tulite testi tegema?
- Ahmmmm.....mis aine siin on?
Peaaegu terve ruum hakkas vaikselt naerma.
- Andmebaasi võrguliidesed.
- Sobib.
- Et siis teete testi?
- Nooo Okei...
Ta andis mulle mingi ülessande, küsisin mis ma sellega teen ja miks see vajalik on. Ta vastas, et tuleb paberi peal programmeerida. Mulle tundus see paberi peal progemine suht mõttetu. Vaatasin ülesannet, hakkasin midagi kirjutama. Paari minuti pärast tulid järgmised paberid. Selgus, et seal pean ma programmi koodile lisama kommentaarid. Tegin seda. Lõpus sain teada, et testi idee on selgitada, kes oskab ja kes ei oska. Kes oskavad saavad kohe eksamile minna. Täitsa õige ja konkreetne suhtumine, mulle selline sobib :)
Parool
Juba esimese semesteri alguses kadus mul ÕISi parool. Tegelikult oli ta vana läpaka sees (mis ma kogemata viskasin vastu põrandat), aga selleks, et seda parooli sealt saada läheks rohkem aega kui minna kooli ja küsida uus.......NOT.
Käisin dekanaadis, öeldi, et dekaat sellega ei tegele, vaid TTÜ tuba II-220 vastutab selle eest. Läksin sinna ja alles siis sain aru, et teine korpus on ju remondis. Tulin tagasi tööle. Saatsin e-maili dekanaati seletusega, et ma ei oska "enda" koolis navigeerida. Vastuseks sain, et tuba 220 teises korpuses eksisteerib ja sinna saab ainult läbi karuperse minnes. Kui ei oska, siis pean valvuri käest küsima.
Järgmine päev küsisin valvuri käest kuidas ma läbi karuperse saaks tuppa 220. Seletati. Sain isegi aru. Leidsin.
Asutusin uksest sisse, kurtsin, et olen loll ja parool läks kaduma, viskasin oma juhiloa, et tädi saaks minu isiklikkust kontrollida. Vastu sain sellise pilgu, et mis asja ma talle toppin? Küsis minu matrikli numbrit. Seekord ma oskasin seda vastata. Tädi hakkas paberi peale kirjutama midagi. Ma küsisin, et mis minu uueks parooliks saab. Öeldi umbes: "Mis asja? Mina ise neid paroole ei näe. Ma pean selle paberi IT osakonda viima, et nad muudaks parooli. Tule homme tagasi, siis saad uue parooli kätte". Krt, ma ei kujuta ette, mis kuradi INFOSÜSTEEM seal taga võib olla, et parooli muutmine peab minema läbi mitme isiku ja võtab nii palju aega.
Ma arvan, et ITKas võtaks see protsess minul 30 minutit aega. Sellest läheks 29 minutit Reinu ja Pillega jutu ajamise peale.
Kokkuvõte
1) ITK on maailma parim kool
2) TTÜ protsessid ei lähe kunagi paremaks, nii on olnud, miks seda muuta?
3) Üldiselt õpsid on mõistlikud
4) Eksamil tuleb vahest kaubelda
5) Ained eriti juurde ei anna, käin paberi pärast
P.S. kirjutasin pikalt ja laialt just neile ITK inimestele, kes plaanivad minna TTÜsse peale ITK lõpetamist.
P.P.S kogu see jutt on minu tõlgendus asjadest ega pruugi teistele niimoodi tunduda
P.P.P.S jätke enda kommentaar ka :)
26 January 2007
Kingitused Kadaka turult
Laupäeval oli Egoni sünnipäev. Meil Otiga tuli idee kinkida talle rullnoka müts ja rullnoka dressid. Nii trendikaid asju Viru Keskusest päris ei saa. Otsustasime minna Kadaka turule - vanasti liikus seal kõige parem "originaal" kaup.
Läksime Kadaka PRISMA'sse ja hakkasime otsima neid väikseid "knock-off" kaupade lette, kust saaks selle kingi. Alguses me ei leidnud, igal pool olid tavalise kaubanduskeskuse poed, a'la ENTER, K-Arvutisalong jne. Mõtlesime, et sellist asja nagu vanakooli KADAKA turg ei olegi enam. Hakkasime juba väljapääsu otsima, kui läksime mingist koridorist mööda ja leidsimegi väiksed letid, kaup peal.
Hakkasime ringi surfama, tahtsime saada veic läikiva, väga odava väljanägemisega, eriti nilbed rullnoka dressid. Letid olid mingeid mänguasju ja riideid täis, aga me ei näinud seda õiget asja. Vahepeal kuulsime selliseid laused nagu: "Malchiki horoshqje krasovki", ehk siis "Poisid, mul on häid tosse pakkuda".
Mingi suurema leti juures hüppas meie ette 45+, paks, eriti excited naine. Kohe hakkas küsima, et mis te otsite ja kuidas saab aidata. Esimesed kolm sõna ütles eesti keeles, ülejäänud vene keeles. Alguses ma rääkisin temaga eesti keeles aga pärast sain aru, et ei ole mõtet.
Ütlesin et on vaja dresse. Näitasin näpuga mingite dresside peale ja küsisin kui palju maksab. Ta ütles, et see on 500 EEK aga ainult dressipluus. Peale seda hakkas temalt lendama meile 100 küsimust minutis. Küsis, kas ma olen enne käinud siin jne. Aga see dressipluus tundus liiga korralik - ei sobinud.
Ütlesin et dressid on sõbrale sünnipäeva kingiks ja ega üle ühe korra ta neid selga ei pane. Vastuseks oli: "Kas sõber on Soomes? See on väga kvaliteetne originaalkaup, Moskvas tehtud, väga hea, väga hea hinnaga". Ta otsis teiselt letilt välja mingid teised dressid. See juba vastas meie nõuetele - sünteetiline, läikiv, must ja suht suur. Ott proovis igaks juhuks selga, tundus veic lühike aga savi.
Ütlesime, et meil on nokamütsi ka vaja. Siis ta küsis kohe, mis firma oma tahame, tal olevat väga "prikolnqje kepki". Ma ütlesin, et mul on savi, mis firma. Siis ta tõstis kuskilt kolmanda leti alt mütsid välja. Üks oli must ja Nike'i logoga. Ütlesime - vot selle võtame. Tema küsis, kui suur pea tal on ja pani Ottile mütsi pähe. Ma küsisin palju see maksab. Ta ütles 150 EEK. Ma ütlesin, et 100-ga võtame. Siis ta mõtles 2 sekundit: "Oii, nii odavalt annan, aga ok teeme siis nii".
Kaardiga sellistes kohtades äri ei käi. Küsisin kus siin pangaautomaat on, et saaks sula välja võtta. "Ja-ja-ja, siin on, SEB on PRISMAS! Kas te ikka tulete tagasi? Äkki ma tulen kaasa, sest äkki te ei tule tagasi". Ütlesin: "OKei, lähme koos".
Läksime PRISMAsse, tee peal oli meil vene keelne dialoog:
- Kes see sõber on?
- ....inimene.
- Oi, kas ta on on mingi lahe (krutoi)?
- ......
- Oi, tee olete nii tublid poisid!
- Ok, aitäh.
- 600 krooni üldse ei ole raha.
- On
- Ma ostsin eile lapsele kelgu, 1000 krooni läks maksma.
- ......
Siis kui Prismasse jõudsime, küsis ta:
- Kas teil kilekott on?
- Ma võtan selle, mis sul käes on.
.......
- Kas te hakkate täna viina jooma?
- Ei.
- Oii, ma nii odavalt ikka andsin selle mütsi....aga ok, head poisid olete.
Ott andis talle raha, turumutt oli kohe häppi ja jooksis minema.
Läksime Kadaka PRISMA'sse ja hakkasime otsima neid väikseid "knock-off" kaupade lette, kust saaks selle kingi. Alguses me ei leidnud, igal pool olid tavalise kaubanduskeskuse poed, a'la ENTER, K-Arvutisalong jne. Mõtlesime, et sellist asja nagu vanakooli KADAKA turg ei olegi enam. Hakkasime juba väljapääsu otsima, kui läksime mingist koridorist mööda ja leidsimegi väiksed letid, kaup peal.
Hakkasime ringi surfama, tahtsime saada veic läikiva, väga odava väljanägemisega, eriti nilbed rullnoka dressid. Letid olid mingeid mänguasju ja riideid täis, aga me ei näinud seda õiget asja. Vahepeal kuulsime selliseid laused nagu: "Malchiki horoshqje krasovki", ehk siis "Poisid, mul on häid tosse pakkuda".
Mingi suurema leti juures hüppas meie ette 45+, paks, eriti excited naine. Kohe hakkas küsima, et mis te otsite ja kuidas saab aidata. Esimesed kolm sõna ütles eesti keeles, ülejäänud vene keeles. Alguses ma rääkisin temaga eesti keeles aga pärast sain aru, et ei ole mõtet.
Ütlesin et on vaja dresse. Näitasin näpuga mingite dresside peale ja küsisin kui palju maksab. Ta ütles, et see on 500 EEK aga ainult dressipluus. Peale seda hakkas temalt lendama meile 100 küsimust minutis. Küsis, kas ma olen enne käinud siin jne. Aga see dressipluus tundus liiga korralik - ei sobinud.
Ütlesin et dressid on sõbrale sünnipäeva kingiks ja ega üle ühe korra ta neid selga ei pane. Vastuseks oli: "Kas sõber on Soomes? See on väga kvaliteetne originaalkaup, Moskvas tehtud, väga hea, väga hea hinnaga". Ta otsis teiselt letilt välja mingid teised dressid. See juba vastas meie nõuetele - sünteetiline, läikiv, must ja suht suur. Ott proovis igaks juhuks selga, tundus veic lühike aga savi.
Ütlesime, et meil on nokamütsi ka vaja. Siis ta küsis kohe, mis firma oma tahame, tal olevat väga "prikolnqje kepki". Ma ütlesin, et mul on savi, mis firma. Siis ta tõstis kuskilt kolmanda leti alt mütsid välja. Üks oli must ja Nike'i logoga. Ütlesime - vot selle võtame. Tema küsis, kui suur pea tal on ja pani Ottile mütsi pähe. Ma küsisin palju see maksab. Ta ütles 150 EEK. Ma ütlesin, et 100-ga võtame. Siis ta mõtles 2 sekundit: "Oii, nii odavalt annan, aga ok teeme siis nii".
Kaardiga sellistes kohtades äri ei käi. Küsisin kus siin pangaautomaat on, et saaks sula välja võtta. "Ja-ja-ja, siin on, SEB on PRISMAS! Kas te ikka tulete tagasi? Äkki ma tulen kaasa, sest äkki te ei tule tagasi". Ütlesin: "OKei, lähme koos".
Läksime PRISMAsse, tee peal oli meil vene keelne dialoog:
- Kes see sõber on?
- ....inimene.
- Oi, kas ta on on mingi lahe (krutoi)?
- ......
- Oi, tee olete nii tublid poisid!
- Ok, aitäh.
- 600 krooni üldse ei ole raha.
- On
- Ma ostsin eile lapsele kelgu, 1000 krooni läks maksma.
- ......
Siis kui Prismasse jõudsime, küsis ta:
- Kas teil kilekott on?
- Ma võtan selle, mis sul käes on.
.......
- Kas te hakkate täna viina jooma?
- Ei.
- Oii, ma nii odavalt ikka andsin selle mütsi....aga ok, head poisid olete.
Ott andis talle raha, turumutt oli kohe häppi ja jooksis minema.
18 January 2007
Väikelaevajuhi kursustest ja väikelaeva paberite eksamist
Ma olen mitu korda rääkinud paljudele, et kunagi tahaks minna väikelaevajuhi kursustele. Paar päeva tagasi hakkasin jumala lambist uurima, mis jahtklubid on Eestis olemas. Täiesti kogemata sattusin Tallinna Jahtklubi kodulehele. Kõige põnevam uudis sellel leheküljel oli:
"Tallinna Jahtklubi poolt korraldatavad kursused algavad 18. jaanuaril kell 17.00. Tallinna Tehnika Kõrgkoolis Pärnu mnt 62, ruum 429."
Kohe mõtlesin, et kindlasti tuleb vähemalt esimesesse loengusse vaatama minna. Aeg tundus sobilik ja koht on tegelikult väga hea ka. Ang oli nõus kaasa tulema. Helistasin Otile, aga kahjuks talle see suurt huvi ei pakkunud, helistasin Mariole, ta oli nõus tulema.
Kirjutasin maili kursuste korraldajale ja tema vastas, et saab vaatama tulla, aga see aasta on üllatavalt palju rahvast. Tõepoolest klass oli väga täis ja vahepeal oli värskest õhust puudus.
Loengut andis suht vana mees, ma pakuks talle 70, aga vb ma eksin. Teda tutvustati kui vana purjekaga võistlejat. Tüüp rääkis loogiliselt ja sujuvalt, vaid natuke aeglaselt. Vahepeal kui tõi näited enda võistluste kogemustest, siis muutus väga energiliseks ja säravaks.
Loeng hakkas kohe konkreetse teoriaga pihta, ei olnud mingit juttu kursuse organiseerimisest.
Väikelaeva definitsioon on - veesõiduk pikkusega 2,5 kuni 24 meetrit, on seotud harrastuse ja vabaajaga, seda ei tohi kasutada majaduslikeks eesmärkideks.
Väikelaeva nõudeid kirjeldab Europaa Liidu direktiiv: "Directive 94/25/EC of the European Parliament and the Council of 16 June 1994 on the approximation of laws, regulations and administrative provisions relating to Recreational Craft"
Direktiiv jagab väikelaevad neljaks klassiks:
A - ookean, no limit
B - laine kõrgus 4m
C - rannikueri, tuul 6 palli, 2m lainekõrgus
D - tuul 4 palli, 0.3-0.5m (kui teine laev on selle tekitanud)
Väikelaevaga seotud terminid:
külgvaade
veealune osa, veepealne osa
kesktasapind
veeliin - WL/KWL (konstruktori poolt)
paadipõhi
vasakparras/paremparras
esiosa - vöör
keskpaat/kesklaev
tagumine osa - ahter
lahtine paat
pealt kaetud - dekiga
osaliselt dekiga kaetud
ahterpeegel
raskuskiil
kõik mis ülalpool dekki - t
öösel peaks mingi varustus olema
mast peab olema, peab kuidagi püsti seisma
paadil on teoreetiline joonis - TJ
Ja neid termineid oli umbes 10 korda sama palju veel.
Laeval on miljoneid erinevaid mõõtmeid:
kere pikkus - LH, veeliin keremõõtu ei lähe
maksimaalne pikkus - LLOA (6m, 12m)
kõige laiemas kohas laius - BH
veeliini laius - BWL
veeliini pikkus - LWL
peegli laius
paadi süvis - T WL kuni kõige sügavam osa vee all
Siis kui mõisted ja mõõdud olid selged, hakkas tüüp rääkima paadi kerest. Kuidas seda ehitatakse, millest see koosneb ja mida peab vaatama kui ostad endale paadi.
Samas oli juttu kiilidest ka, ennem ma ei teadnud, et mõnedel paadil saab sõidu ajal kiililehte ülesse tõsta.
Et mast ei painduks, läheb paadi "vöörist" masti tippu metallist tross, samast tipust läheb teine tross, mis lõppeb ahtris.
Kõige lihtsam purjetüüp on KAT, mis koosneb aint ühest purjest. KATi purjega jahti endale vb osta ei tahaks, tundub suht "algaja" teema, aga sellega võikse ise esimene kord proovida küll.
Sluup (SLOOP) tüüpi purje on järgmine tase peale KATi. See koosneb juba suurest purjest ja eespurjest, ehk GROOTist ja FOKAst. Kui kunagi läheb jahi ostuks, siis sluup tundub kõige klassikalisem ja kõige levinum.
Genua koosneb suurpurjest ja esipurjest, aga esipuri on suurem kui SLOOPi esipuri.
Sluubist järgmine saam on KUTTER (Cutter). Sellel on kaks esipurjet ja üks GROOT tüüpi puri. Kutterist edasi hakkavad purjete klassid järjest keerulisemaks ja fancymaks minema, eriti kui mastide arv kasvab.
Sailing Channelis näidetakse tihti purjetamisw võistlusi, kus vennad panevad kahe või mitme punkti vahel. Vana rääkis, kuidas nad vanasti käisid võistlemas GENNAKER tüüpi purjetega, ütles et GENNAKERe on mega raske juhtida ja meest, kes oskab neid kasutada, on väga raske leida. Samas selle GENNAKERiga saab kõige rohkem tuule jõudu ära kasutada, eriti kui ta puhub õiges suunas.
Purjetest veel nii palju, et neid mõõdetakse selle järgi, mitu grammi kaalub üks ruut meeter. Nende eest tuleb eriti hästi hoolitseda ja panna kokku arvestades "purje kokkupanemise reegleid". Tormi jaoks on olemas väiksemad ja paksemad purjed - oleks hea, kui need oleks alati kaasas. Head purjed võivad maksta sama palju kui jaht ise.
Tundub, et kursus rõhutab pigem teooria kui praktika poolt. Loengu alguses Vana mainis ühe lausega, et eksam koosneb siiski praktilisest ja teoreetilisest osast ja praktiline osa toimub väikse kummipaadiga Pirita jõe ääres. Ang Saatis kirja küsimustega korraldajale ja sai sellise vastuse:
"Tere,
teooris käsitletakse paadiehitus, navigatsioon, väikelaeva juhtimine, ohutus, metereoloogi, sõlmed, mereside, seadusandlus jne. Praktilist õpet meie programm ei sisalda, kuid eksamit saate meie juures sooritada. Eksam toimub väikse kummipaadiga, millega saab varem soovikorral proovisõitu teha. Kursuse lõpus saate väikelaevajuhi paberid, millega võib sõita 24 meetri pikkuse väikelaevaga."
ARKi leheküljel on olemas bürokraatiline jutt väikelaevajuhi lubadest. Aga lugedes kipper.ee foorumi ma saan aru, et eksam toimub koolis ja idee järgi peaks tulema mingi vend ARKist lisaks temale peab olema 3 liikmeline komisjon.
Samas lugedes foorumi, siis enamus tüüpe räägivad, et nad käisid Reval koolis ja pidi eriline turakas olema, et eksamil läbi kukkuda.
"Praegune lubade andmise süsteem eeldab ikkagi inimese enda vastutust ja adekvaatselt oma oskuste ja kogemuste hindamist. Lubade tegemine on pigem õppimise tahte avaldus. Ma arvan, et ka sellel süsteemil ei ole häda midagi. Nii mõnedki suured mereriigid ajavad asju samamoodi ja uppunud tuulepeadest pole kohaliku kalad ennast veel rasva söönud."
"Muuseas Inglismaal käivad purjetajad kursustel vabatahtlikult - riik mittekommertssõitjatelt lube ei nõua. Siiski enamus teeb kursused ära - ja ma arvan et selline süsteem seab korraldajatele üsnagi kõrged nõudmised."
"Ka Soomes võib julgelt ilma lubadeta ringi sõita. Seal on see ära reguleeritud kindlustusmaksude suurusega. Kui omad lube - kindlustusmaksed kohe kõvasti väiksemad."
Määruses on kirjas, et praktilise osa võib sooritada simulaatori abil. Minu teada on selline simulaator olemas ainult Mereakadeemias. Kas peaks hoopis sinna minema?
Leidsin raamatu nimega "Sailing for dummies" Amazon'is maksab 14USD, samas neid Dummy raamatud on tavaliselt suht vähe kvaliteetse sisuga, aga 14USD eriti ei tapaks ja kindlasti lollimaks ei muutuks peale raamatu sirvimist.
Praegu torrentist tirisin "Virtual Skipper 3" mängu, screenshotidel tundus suht lahe, praegu peaks testima, kes ikka on nii hea.
Minu praegune seisukoht on, et 95% tõenäosusega ma hakkan käima kursustel, sest nagu ma aru saan, on kõik sellised kursused puhtalt teoreetilised ja ühelgi Eesti purjetamise koolil (neid on päris palju) väga korraliku varustust ei ole. Kui paber on käes, siis saaks omal käel vaikselt endale kaatri ja jahi kogemusi omandada.
Wikipedia kirjeldab SNARK paadi: "The Snark is a lightweight lateen rigged sailboat. At fifty pounds, eleven feet long with a thirty-eight inch beam, these boats are easy to transport, easy to sail, and unsinkable, a good choice for a beginner or day sailing."
UPDATE: On olemas mittu väikepurjeka klassi "Optimist", "Laser Radical", "Laser 4,7", "Zoom 8" ja "470"
Sellel suvel tahaks Pirita jõel proovida Optimist purjekaga, et saada purjetamise tunne kätte :) Järgmine samm võiks olla "Laser Radical"
Kogu jutt, mis ma siin kirjutasin, võib olla täiesti vale, sõltub kas ma sain nendest asjadest õieti aru.
"Tallinna Jahtklubi poolt korraldatavad kursused algavad 18. jaanuaril kell 17.00. Tallinna Tehnika Kõrgkoolis Pärnu mnt 62, ruum 429."
Kohe mõtlesin, et kindlasti tuleb vähemalt esimesesse loengusse vaatama minna. Aeg tundus sobilik ja koht on tegelikult väga hea ka. Ang oli nõus kaasa tulema. Helistasin Otile, aga kahjuks talle see suurt huvi ei pakkunud, helistasin Mariole, ta oli nõus tulema.
Kirjutasin maili kursuste korraldajale ja tema vastas, et saab vaatama tulla, aga see aasta on üllatavalt palju rahvast. Tõepoolest klass oli väga täis ja vahepeal oli värskest õhust puudus.
Loengut andis suht vana mees, ma pakuks talle 70, aga vb ma eksin. Teda tutvustati kui vana purjekaga võistlejat. Tüüp rääkis loogiliselt ja sujuvalt, vaid natuke aeglaselt. Vahepeal kui tõi näited enda võistluste kogemustest, siis muutus väga energiliseks ja säravaks.
Loeng hakkas kohe konkreetse teoriaga pihta, ei olnud mingit juttu kursuse organiseerimisest.
Väikelaeva definitsioon on - veesõiduk pikkusega 2,5 kuni 24 meetrit, on seotud harrastuse ja vabaajaga, seda ei tohi kasutada majaduslikeks eesmärkideks.
Väikelaeva nõudeid kirjeldab Europaa Liidu direktiiv: "Directive 94/25/EC of the European Parliament and the Council of 16 June 1994 on the approximation of laws, regulations and administrative provisions relating to Recreational Craft"
Direktiiv jagab väikelaevad neljaks klassiks:
A - ookean, no limit
B - laine kõrgus 4m
C - rannikueri, tuul 6 palli, 2m lainekõrgus
D - tuul 4 palli, 0.3-0.5m (kui teine laev on selle tekitanud)
Väikelaevaga seotud terminid:
külgvaade
veealune osa, veepealne osa
kesktasapind
veeliin - WL/KWL (konstruktori poolt)
paadipõhi
vasakparras/paremparras
esiosa - vöör
keskpaat/kesklaev
tagumine osa - ahter
lahtine paat
pealt kaetud - dekiga
osaliselt dekiga kaetud
ahterpeegel
raskuskiil
kõik mis ülalpool dekki - t
öösel peaks mingi varustus olema
mast peab olema, peab kuidagi püsti seisma
paadil on teoreetiline joonis - TJ
Ja neid termineid oli umbes 10 korda sama palju veel.
Laeval on miljoneid erinevaid mõõtmeid:
kere pikkus - LH, veeliin keremõõtu ei lähe
maksimaalne pikkus - LLOA (6m, 12m)
kõige laiemas kohas laius - BH
veeliini laius - BWL
veeliini pikkus - LWL
peegli laius
paadi süvis - T WL kuni kõige sügavam osa vee all
Siis kui mõisted ja mõõdud olid selged, hakkas tüüp rääkima paadi kerest. Kuidas seda ehitatakse, millest see koosneb ja mida peab vaatama kui ostad endale paadi.
Samas oli juttu kiilidest ka, ennem ma ei teadnud, et mõnedel paadil saab sõidu ajal kiililehte ülesse tõsta.
Et mast ei painduks, läheb paadi "vöörist" masti tippu metallist tross, samast tipust läheb teine tross, mis lõppeb ahtris.
Kõige lihtsam purjetüüp on KAT, mis koosneb aint ühest purjest. KATi purjega jahti endale vb osta ei tahaks, tundub suht "algaja" teema, aga sellega võikse ise esimene kord proovida küll.
Sluup (SLOOP) tüüpi purje on järgmine tase peale KATi. See koosneb juba suurest purjest ja eespurjest, ehk GROOTist ja FOKAst. Kui kunagi läheb jahi ostuks, siis sluup tundub kõige klassikalisem ja kõige levinum.
Genua koosneb suurpurjest ja esipurjest, aga esipuri on suurem kui SLOOPi esipuri.
Sluubist järgmine saam on KUTTER (Cutter). Sellel on kaks esipurjet ja üks GROOT tüüpi puri. Kutterist edasi hakkavad purjete klassid järjest keerulisemaks ja fancymaks minema, eriti kui mastide arv kasvab.
Sailing Channelis näidetakse tihti purjetamisw võistlusi, kus vennad panevad kahe või mitme punkti vahel. Vana rääkis, kuidas nad vanasti käisid võistlemas GENNAKER tüüpi purjetega, ütles et GENNAKERe on mega raske juhtida ja meest, kes oskab neid kasutada, on väga raske leida. Samas selle GENNAKERiga saab kõige rohkem tuule jõudu ära kasutada, eriti kui ta puhub õiges suunas.
Purjetest veel nii palju, et neid mõõdetakse selle järgi, mitu grammi kaalub üks ruut meeter. Nende eest tuleb eriti hästi hoolitseda ja panna kokku arvestades "purje kokkupanemise reegleid". Tormi jaoks on olemas väiksemad ja paksemad purjed - oleks hea, kui need oleks alati kaasas. Head purjed võivad maksta sama palju kui jaht ise.
Tundub, et kursus rõhutab pigem teooria kui praktika poolt. Loengu alguses Vana mainis ühe lausega, et eksam koosneb siiski praktilisest ja teoreetilisest osast ja praktiline osa toimub väikse kummipaadiga Pirita jõe ääres. Ang Saatis kirja küsimustega korraldajale ja sai sellise vastuse:
"Tere,
teooris käsitletakse paadiehitus, navigatsioon, väikelaeva juhtimine, ohutus, metereoloogi, sõlmed, mereside, seadusandlus jne. Praktilist õpet meie programm ei sisalda, kuid eksamit saate meie juures sooritada. Eksam toimub väikse kummipaadiga, millega saab varem soovikorral proovisõitu teha. Kursuse lõpus saate väikelaevajuhi paberid, millega võib sõita 24 meetri pikkuse väikelaevaga."
ARKi leheküljel on olemas bürokraatiline jutt väikelaevajuhi lubadest. Aga lugedes kipper.ee foorumi ma saan aru, et eksam toimub koolis ja idee järgi peaks tulema mingi vend ARKist lisaks temale peab olema 3 liikmeline komisjon.
Samas lugedes foorumi, siis enamus tüüpe räägivad, et nad käisid Reval koolis ja pidi eriline turakas olema, et eksamil läbi kukkuda.
"Praegune lubade andmise süsteem eeldab ikkagi inimese enda vastutust ja adekvaatselt oma oskuste ja kogemuste hindamist. Lubade tegemine on pigem õppimise tahte avaldus. Ma arvan, et ka sellel süsteemil ei ole häda midagi. Nii mõnedki suured mereriigid ajavad asju samamoodi ja uppunud tuulepeadest pole kohaliku kalad ennast veel rasva söönud."
"Muuseas Inglismaal käivad purjetajad kursustel vabatahtlikult - riik mittekommertssõitjatelt lube ei nõua. Siiski enamus teeb kursused ära - ja ma arvan et selline süsteem seab korraldajatele üsnagi kõrged nõudmised."
"Ka Soomes võib julgelt ilma lubadeta ringi sõita. Seal on see ära reguleeritud kindlustusmaksude suurusega. Kui omad lube - kindlustusmaksed kohe kõvasti väiksemad."
Määruses on kirjas, et praktilise osa võib sooritada simulaatori abil. Minu teada on selline simulaator olemas ainult Mereakadeemias. Kas peaks hoopis sinna minema?
Leidsin raamatu nimega "Sailing for dummies" Amazon'is maksab 14USD, samas neid Dummy raamatud on tavaliselt suht vähe kvaliteetse sisuga, aga 14USD eriti ei tapaks ja kindlasti lollimaks ei muutuks peale raamatu sirvimist.
Praegu torrentist tirisin "Virtual Skipper 3" mängu, screenshotidel tundus suht lahe, praegu peaks testima, kes ikka on nii hea.
Minu praegune seisukoht on, et 95% tõenäosusega ma hakkan käima kursustel, sest nagu ma aru saan, on kõik sellised kursused puhtalt teoreetilised ja ühelgi Eesti purjetamise koolil (neid on päris palju) väga korraliku varustust ei ole. Kui paber on käes, siis saaks omal käel vaikselt endale kaatri ja jahi kogemusi omandada.
Wikipedia kirjeldab SNARK paadi: "The Snark is a lightweight lateen rigged sailboat. At fifty pounds, eleven feet long with a thirty-eight inch beam, these boats are easy to transport, easy to sail, and unsinkable, a good choice for a beginner or day sailing."
UPDATE: On olemas mittu väikepurjeka klassi "Optimist", "Laser Radical", "Laser 4,7", "Zoom 8" ja "470"
Sellel suvel tahaks Pirita jõel proovida Optimist purjekaga, et saada purjetamise tunne kätte :) Järgmine samm võiks olla "Laser Radical"
Kogu jutt, mis ma siin kirjutasin, võib olla täiesti vale, sõltub kas ma sain nendest asjadest õieti aru.
Subscribe to:
Posts (Atom)
